1. osa
"Ellu ärka ülesse!" karjus keegi väga elavil häälega. See oli mu äratuskell. Tegin korraks silmad lahti, et vaadata kella. kell oli 07.56. Rahulikult sulgesin silmad kinni kui olin kella ära vaadanud, kuid siis tuli mul meelde et täna on esmaspäev. Mul oli päris palju õppida tänaseks kuid mul polnud midagi tehtud. Tõusin välgu kiirusel voodist püsti ning jooksin vannituppa. Nimelt on mul kohe minu toas vannituba, noh õigemini seal kõrval. Igastahes te saite aru. Pesin oma näo kiiresti puhtaks, meikisin end ära ning jooksin oma kapi juurde. Võtsin sealt esimesed ette juhtuvad riided, panin need selga ning jookin alla. Kui mu jalg puudutas viimast trepi astet tuli mul meelde et ma unustasin oma koti ülesse. Jookin siis tagasi oma koti järgi. Toppisin sinna mingid õpikud, rahakoti, kõrvaklapid, mõned väga hädavajalikud meigi asjad ning lõpuks ka telefoni. Kuid võtsin kohe telefoni välja ka kuna pidin Jannule helistama. (Mina-M Jannu-J)
M: Tsau musike, kle kas tunnid on juba peal?
J- kuradi idioot kus sa oled? Kas sa siis ei mäleta, täna on esmaspäev, meie kooli tulevad uued õpilased täna!!
M- Täna? nad tulevad täna? tra sa varem ei võind öelda või? Ma oleksin vähemalt normaalsemini riide pand!
J- Ma saatsin sulle 20 sõnumit!
M- really?
J- mhmm, aga aitas lobisemisest kobi kooli!
M- Ma juba jooksen.
Lõpetasin kõne ning jooksin alla. Panin kingad jalga ja jooksin õue, kuid siis kohe ka tuppa tagasi. Võtsin köögist kellegi autovõtmed ning jooksin tagasi õue. Avasin ukse ning mõne ajapärast olingi ma kooli parklas. Seal ei olnud mitte kedagi, jooksin "vaikselt" kontsa klõbinal kooli. Koridorides ka eriti kedagi polnud. Ainult koristaja oli seal. "Tere!" ütlesin talle sõbralikult. "Oi Elisabeth! tunnid on ju peal ja sa oled ju korralik tüdruk" hakkas koristaja rääkima ja muretsema. "Ma tean, jäin eile hilja magama ja nüüd siis magasin sisse" jutustasin talle natuke eilsest.
Tuletasin meelde mis tund mul on esimene ning jooksin siis kohe ajaloo klassi. Koputasin vaikselt uksele, avasin selle ning hiilisin natuke klassi sisse. Minu õnneks ei olnud õpetajat klassis. Kui ma sisse astusin pöörasid kõik automaatselt pead minu poole. Klassis olid ka need uued õpilased. Hakkasin oma koha poole liikuma, kui korraga Jannu ütles midagi. Keerasin ennas suure kiirusega tema poole, et üle küsida mis ta öelda tahtis. Kuid selle hooga lendas mu kott ning lükkas maha kellegi pinali ja kõik see sisemus lendas laiali. See oli kellegi uue poisi pinal. "OI sorry, ma päriselt ei tahtud, ma kogematta" hakkasin asju korjates vabandama. Poiss tuli mulle appi oma asju korjama, hakkasin just püsti tõusma kui korraga lõime me pead kokku. "Auchh" ütles poiss. "Sorry" ütlesin süütult ning naeratasin siis. "Ei midagi" vastas ta. Seisime natuke üksteisega vastakuti, jõudsin selle ajaga vaadata mis värvi ta silmad on, need olid midagi rohekad ja sinakad ja hallid. Ja siis keegi köhatas. Mõtlesin et õpetaja tuli klassi, kuid selleks inimeseks osutus Jannu. Läksin siis tema juurde ning istusin oma lauda. "Kus sa olid?" küsis ta kohe, "Magasin sisse" vastasin talle ja sel hetkel astus klassi õpetaja.
*Tunni lõpp*
Kell helises ning kõik jooksid klassist minema. "Ei ole su riietusel midagi viga ju" hakkas Jannu kohe rääkima. "Ahh ära alusta, sa jõudsid vähemal normaalsed riided selga panna" ütlesin. Märkasin korraga seda sama poissi kelle asjad ma maha kukutasin, hakkasin tema poole minema, kui korraga keegi tõmbas mind tagasi. "Kuhu sa lähed?" küsis Jannu. "Ma korraks" vastasin ning suundusin selle poisi poole. "Tsau, mäletad mind?" küsisin tagasihoidlikult poisilt. "Amm.. ajaaa sa oled see kes mu pinali maha kukutas?" küsis ta vastu. Panin alles siis tähele et tal on enam vähem lokkis juuksed. "Ma väga vabandan, päriselt, tahtsin teada ega sa pahane pole ja et nagu kättemaksu ei valmista onju?" rääkisn segaselt, mõtleisin peas läbi mis ma ütlesin kuid ei saand midagi aru. "Eemm.. ei ole, ma pole selline inimene" vastas poiss. Mul läks südame peal kohe kergemaks. "Aga minu nimi on Elisabeth West, võid mind lihtsalt Elluks kutsuda" ütlesin talle ning ulatasin talle käe. "Minu nimi on Harry Styles võid lihtsalt Harry öelda" ütles poiss vastu ning me surusime kätt.
Vaatasin juhuslikult Jannu otsa, ta nagu ütes seal "urr urr" Lõpetasin automaatselt käesurumise, "Vabandan aga mõni inimene soovib vist mu rusikat tunda" ütlesin talle ning vaatasin kurjalt Jannut. Ka Harry nimeline poiss vaatas nüüd teda. Siis sa Jannu aru et nüüd küll midagi head ei juhtu. Hakkasin vihaselt tema poole kõndima, ta kiljatas ning jooksis minema. Hakkasin ka järgi jooksma kuid mul tuli meelde et seal kus Jannu jooskis pesi just koristaja põrandat ja seal oli libe. "Jannu ei! ära jookse seal on libe!" karjus talle kui seisma jäin. Ja just sel hetkel hakkas ta kukkuma. Jookisn talle järgi et teda kinni püüda, kuid hakkasin ise ka libisema. Ja siis kukkusime me mõlemad. Tahtsin küll püsti tõusta kuid kui ma käepeale hakkasin toetuma oli mul jubedalt valus. Mul tulid pisarad silma. Proovisin siis ilma käteta püsti tõusta kuid üks jalg oli ka päris valus. Jannu sai isegi kuidagi moodi püsti, vähemalt tal valutas ainult käsi. "Jannu aita mind palun" karjusin ma pikali põrandal olles. "Ma ei saa mul on valus" vastas Jannu. Inimesed olid kuidagi nii pikad ja suured ja mitte ükski nedest ei aidanud mind püsti. Nägin korraga enda ees Harry nimelist poissi. "Abi vaja?" küsis ta naeratus näol. "Nagu näed ei ole, jalutan siin lõbusalt kooli peal ringi" ütlesin sarkasmiliselt. Ta hakkas naerma ning aitas mind kuidagi püsti.
"Kust sul valutab?" küsis ta. "Amm Parem jalg on väga jalus ja vasak käsi" jutustasin talle. "Kas sul on kõik korras?" küsis kellegi peenike hääl. Vaatasin oma selja taha, see oli meie kooli direktor. "Mul on valus" ütlesin talle lühidalt. "Tule minu kabinetti, me kutsume sulle ning Jaanikale kiirabi" rääkis naise peenike hääl. Ta käsutas Harryl mind tema kabinetti aidata. "Nii sina poiss lähed koos nende kahe tüdrukuga kiirabiga kaasa, räägid neile mis juhuts, abistad neid kui tarvis ja homme palun tule mulle rääkima kõikke mis siis seal arsti juures juhtus" seletas ta kabineti poole suundudes. "Eriti tähtis on Elisabeth kuna ta on meie kooli parim õpilane ja temast sõltub paljugi" rääkis veel ta otsa. Harry vaatas mulle otsa, ma punastasin. Natuke piinlik oli kui sind kiidetakse uue õpilase kuuldes. "Aga kui tal on luumurd?" küsis Harry. Ma väga ehmatasin selle peale. "Siis on väga halb, kuna ta valmistub praegu koolide olümpiaadiks ja kui ta jätab vähemalt ühe tunni vahele on kõik läbi" jutustas naine. "Ma võin siis teda ju abistada" ütles poiss, direktor vaatas teda imelikusega nagu mina ja Jannugi. "Ma mõtlesn et saaksin aidata tal kooli tulla ja siin ringi liikuda" vabandas ta end välja. "kas sa suudad?" küsis direktor. "Ma pole mingi nõrguke ja pealegi mul on auto nii et probleem on lahendatud" vastas poiss. "Ja minu käest siis keegi ei küsi midagi jah?" ütlesin korraga. Kõik vaatasid nüüd mulle otsa. "Et nagu kas ma tahan üldse et ta aitaks mind" seletasin neile. "Kas sa siis ei taha?" küsis lokkis peaga poiss. "ei mul pole selle vastu midagi, tahtsin kõigest natuke tähelepanu" vastasin talle. Harry naeratas kõigest.
Jõudsime ka lõpuks direktori kabinetti. harry aitas mind istuma kuna ma ei saand ise sellega hakkama. Istuseime natuk seal kabinetis kuna mõne ajapärast jõudis kohale kiirabi. Meid aidati autosse, harry tuli koos minu ja Jannuga sinna tahapoole. Kiirabi düüdid istusid ees pool. Sõitsime vaikselt haiglasse. Mu näol oli naeratus ja olin ka mudu õnnelik. "Miks sa nii õnnelik oled?" küsis Jannu. "Ma sõidan esimest korda kiirabi autoga" vastasin talle. Harry mu kõrval muigas. "Mida?" küsisin tema poole pöördudes. "Ei midagi" vastas ta. "Kuulge, miks teil mõlemal on ühesugused kaelakeed.... ja sõrmused?" küsis ta. "Me oleme lapsest saati parimad sõbrannad, Käisime koos lasteaias, põhikooli ja nüüd siis siin" rääkis talle Jannu.
Selline siis esimene osa, loodan et meeldis :D maj tea ma arvan et ma hiljem teen 1.osa pildi postituse... sobiks või? :D
